Välj språk här Välj språk här

Bealle árkka báhpiris

Maŋimus guorbmi lea mannan, láigoheaddji, nuorra dievdu morašbáttiin háhtas vel oktii vázzilii gearddi čađa iskat leago son maidege vajálduhttán. – Ii, in son leat maidege vajálduhttán, ii obanassiige ii maidege; ja de olggos váccii, feaskárii, juo mearridan ii son galgga eanet jurddašit maid son leat vásihan dan gearddis. Muhto geahča, feaskáris, telefuvnna bálddas lei beale árkka báhpiris darvehuvvon, ja lei dievvasit čállon máŋga čállinvugiin, muhtin albma bleahkain, muhtin sáhcon bliánttain dahje rukses peannain. Doppe čužžui, olles dat čábbá máinnas, mii lea dahpahuvvon dan oanehis guokte jagi áiggis; gait maid son háliidii vajálduhttit lei das; okta bihtá olmmošeallin ovtta beale árkka báhpiris.
Válddii árkka vulos, lei diekkár konseaptabábir maid beaivváš lei vilggodahttán, mas čuovgá. Bijai dan sálakakelaommana hildui, ja guoggi dan seamma badjel logai dan. Vuosttas čužžui su namma: Alice, čábbámus namma maid dalle diđii, danin go dat lei su moarsi. Ja nummir – 1511. Oidnui Salma-nummárin girkkus. Dan maŋŋel čužžui: Báŋku. Dát lei su bargu, dat bassi bargu mii attii láibbi, ruovttu ja eamida; orruma vuođđu. Muhto dan badjel lei sáhcon! Danin báŋku lei fierran, muhto son lei gáddjon iežá báŋkui, oanehis áiggi maŋŋel stuorra ráfehisvuohta.
Ja de bođii: Lieđđegávpi ja láigoheasttavuoddji. Dát lei gihlideapmi, go sus lei lumma dievvá ruđat.
Dan maŋŋel: viessogálvo-gávppašeaddji, tapeahta-duojár. Son bidjá bieju. Fárrenfitnodat: soai fárreba sisa.Opera biljeattakantuvra: 50.50. Leaba aitto náitalan ja mannaba Operas sotnabeivviid. Sudno buoremus bottut leat go ieža leaba jaskat, ja gávnnadeaba čábbodagas ja harmoniijas máinnasriikkas nubbi bealde lávdegokčasis. Das maŋŋel čuovui dievdonamma mii lea sáhcon. Dat lei skibir, gii lei ollen muhtun dássái servodagas, muhto gii ii nagodan lihkku doalahit, ja fierrái, veahketkeahttá, ja fertii mátkkoštit guhkiin eret das. Nu rašši dat lea.
Das orru leame ahte juoidá ođđa lea boahttán náittosgubmiid eallimii. Lea čállon, nissongieđain, ja bliánttain: »Eamit» Makkár eamit? –Juo, son dainna stuorra luhkain, ja siivos litná ámadajuin, gii nu jaskat boahtá, ja ii goassege sála čađa, muhto guhkes feaskkirgeainnu váldá oađđinlatnjii. Su nama vuolde čuožžu Doavttir L.
Das ihttá vuosttas háve ovtta fuolkki namma. Čuožžu »Eadni». Dát lea vuoni, gii várrugasat lea čiegastan vai ii galgga vuorjjat sudno geat leaba aitto náitalan, muhto dal heahteáiggis gohccohallá, ja illumielain boahtá danin go son dárbbašuvvo.
Das álgá stuora sáhcu alihin ja ruoksadin. Kommišuvdnakantuvra: Mánáidbiigá lea fárren, dahje galgá go ođđa virgáidit. Apoteikka. Hm! Sevnnjoda! Meieriijafitnodat. Das diŋgot mielkki, geahpesdávdda haga.
Máisttagávpi, Njuovvi jnv.! Lea álgán viesu jođihit telefuvnna bokte; go dálueamit ii leat sajistis. II. Danin go son veallá seaŋggas. Dat mii maŋŋel čuvvui ii sáhtán lohkat, danin go su čalmmit sevnnjodedje seammáláhkai go dat livččii dahkan sutnje gii heavvana mearas go son galgá geahččat sáltečáhci čađa. Muhto čužžui: Hávdádanbyråa. Dat gal ollásit čilge! – Okta stuorit ja okta unnit, nu go ipmirda, gistu. Ja parantesas lei čállon: diŋggas.
Dan maŋŋel ii čužžon eambbo! Diŋggain nogai, ja dat lea dat.Muhto son válddii beaivváš-báhpira, cummestii dan ja bijai dan iežás ohcalummii.
Guokte minuhttas lei son čađahan guokte jagi iežas eallimis.Son ii lean roaŋki go olggos manai; son gusto doalai iežas oaivvi badjin, dego lihkolaš ja govdat olmmoš, danin go dovdái son gal eaiggádii dan čábbámusa. Man galle riebut, geat eai leat goassige dan ožžon!

Bokföraget Podium planerar att översätta Ett drömspel till nordsamiska och romani.
Kulturnyheterna